Me läbisime parasjagu Hedley mäekuru kuid neid märkasime. Varitsus. Jalamehed jooksid mõlemalt küljelt meie poole. Oli täiesti selge, et neid on palju. Lahing oli lühike ja me kaotasime, sest vastasel olid kõik võimalikud eelised korraga. Me olime aeglustatud, neil oli ülekaal ja üllatusmoment. Aga ometi, me võitlesime visalt. Samal ajal pidasid meie telepaadid läbirääkimisi vastasega. Peagi vastased lõpetasid peale tungimise ja tõstsid relvad üles. Justkui austusavaldus. Seega ei hakanud me ise ka peale tungima. Ootus. Mõne aja pärast, kui vastasseis oli juba mõned minutid kestnud, astus nende hulgast ette üks noor naine naine. Arvatavasti umbes 20-aastane.
Me ei osanud isegi arvata, et ta võib nende juht olla, aga nii oli, nagu näitasid austusavaldused tema suhtes.
“Kes minuga ühendust võttis?”
Vaikus.
Tagareast astus üles üks pikka kasvu raudrüüs sõdur. Ta võttis kiivri peast. See on too noormees kes teekonna alguses meiega liitus. Alguses peeti teda tema nooruse tõttu saamatuks, aga arvukad lahingud näitasid hoopis vastupidist. Ta on meist igaühest peajagu üle. Ta ei ole ka oma nime öelnud, aga see on ka mõistetav. Enamik meist ei taha, et keegi teaks meie osalusest vastupanus.
Nad vaatasid üksteisele otsa. Sõdur ja... printsess? Tolle naise oleku järgi oli näha et ta on väga kõrgest soost. Mida ta küll selliste matside juures teeb?
“Olid see sina?” küsis ta.
“Jah. Ma tajusin sind juba eemalt.”
Mina ja ilmselt ka mõni teine tahtsid küsida, et miks ta meid ei hoiatanud, aga keegi ei julgenud vaikust rikkuda.
“Sa tundud mulle tuttav.”
“Sa teadki mind, aga me kohtusime palju aastaid tagasi. “vastas rüütel.
“Oled see...”
naine sosistas midagi vaikselt ja langes rüütlile kaela.
“Jah, Dinevda, see olen mina.”
Mitte keegi meist ei osanud öelda, kust nad üksteist teadsid, aga uut kokkupõrget nüüd vaevalt nende kahe väe vahel ette tuleb. Meie vägi marssis edasi, olles nüüd kolm korda nii suur kui siia kurusse saabudes.
4. Aprill 2012. aasta
See on vaid üks peatükk. Tegelikult küll ühe peatüki lõpp.
Google dokument(Pisut rohkema sisuga)
No comments:
Post a Comment